Üks lugu ka. Kui hakkasin eelmisel õhtul reisiks valmistuma, siis avastasin, et mul ei ole piletit, kuigi olen selle ostnud. Või ei olnudgi piletit? Ehk oli asi selles, et sai ka spetsiaalse tudengi kaardi ettenäitamisel sisse (mis mul olemas on)? Rongis istudes ja Haagi poole sõites, muutus tunne üha tugevamalt teadmiseks, et miskine pilet siiski peab olema. Mõtlesin siis mõned varuvariandid välja, mida teha kui minult sellist asja küsitakse ja lootsin juhusele. Ilm oli jube, pärast mõnda seiklust trammidega jõudsin Maduradammi (minilinn). Mmmmm.... Kunagi noorena nägin telesaadet kellestki, kes elas Hollandis ja näidati ka seda minilinna. Teadsin siis, et tahan seda kunagi ise näha. Nüüd siis nähtud.
Et siis see pileti asi. Läksin kassasse ja rääkisin, et olen tudeng ja meil peaks siin allahindlus olema, näitasin oma tudengikaarti jne. Tädi ei paindunud ega murdunud. Kehitasin ja mökitasin siis seal. Tädi saatis mu siis tädi 2 juurde, kes meie ürituse eest pidi vastutama. Milline vedamine, et see tädi 2 parasjagu seal oli. Rääkisin siis sama loo ka temale, tädi 2 ikka ajas vastu, et mulle oleks pidanud saadetama postiga pilet. Nii 5 minutit jahudes tajusin, et kui edasi venitan, siis tädi 2 aitab mul lahenduse leida. Aitaski, rääkis muuseumi tädi 3-ga ja saingi allahindluse. Uh! Muidugi hiljem üritusele kohale jõudes pidin jällegi rääkima ja seletama, sedakorda tädi 4 ja 5-ga. Tuli välja, et minu nime ei olnud neil üldse kirjaski. Õnneks asi lahenes ja sain ilusti sisse.
Traditsioonilised hollandlaste mängud:
Mõned videod ka.
No comments:
Post a Comment