Käisin seenel!

Eile moderntantsust tulles, hüppasin poest läbi, laadisin oma rattakorvikese täis ja suund kodu poole. Korvi sättisin just nii paraja kogusega toidukraamiga, mis sinna ära mahtus, lenksule. Mõtlesin, et sõidan sellel korral kõrvalisi tänavaid pidi koju, vähem liiklust ja ka otsest kokkupuudet heitgaasidega. Hakkasin siis risti üle suure tee minema. Vaade vasakule ja paremale, autosid pole, tramm on veel kaugel - minek. Ja just siis juhtus see, mis juhtuma ei pidanud. Mu püksisäär jäi pedaali mutri külge kinni ja komistasin ratta seljast maha. Olin just täpselt trammi teel ja mu seenekarp kukkus korvist välja. Tuututuste ja tilinate saatel jooksin ratas käavangus teelt minema. Ja mu seened...poes veel mõtlesin pikalt, kas hakkan neid ostma, et läheb kalliks. Sain oma ratta stabiilselt paika ja kui tee oli autodest ja trammidest jälle puhas, siis nägin oma ilusaid valgeid ümaraid sõbrakesi teel vedelemas. Muidugi nägid ka kohvikukülastajad intsidenti pealt. Ma ju tormasin teelt minema ikka kõva häälega kirudes (saiapea jne :)). Toibununa lonkisin oma seente juurde ja noppisin need uuesti rööbaste vahelt karpi tagasi. Ka omamoodi põnev seenelkäik ju.