Tuesday, December 22, 2009
Kanalimuusik
Kõik võimalused tuleb ära kasutada. Nii ongi üks mehike otsustanud raha teenida kanalil paadiga sõites ja musitseerides. Inimistelt saab ta raha aga õngeridvaga, mille ta sillale heidab, et sinna siis rahatäht külge panna.
Pühad
Olen pühade ajal kodus oma pere ja lähedastega. Ei suutnud kuidagi leppida mõttega, et pean pühad üksi veetma.
Ilusaid jõule kõigile!
Sellised on siis Amsterdami linna kuused. Loovust kui palju.
Ilusaid jõule kõigile!
Sellised on siis Amsterdami linna kuused. Loovust kui palju.
Thursday, December 17, 2009
mõned pildid
Väga tavalised on siin igasugused poekesed. Iga asja jaoks ikka oma pood. Näiteks on siin päris mitu punase valge täpiliste asjade pood, kust on võimalik saada ainult punast kaupa valgete täppidega. Veel vahvaid poode: õhupallide pood, kummijalanõude pood, vakstu pood jne.
Kitsaim maja Amsterdamis
Ja seal elab päriselt ka üks pikk mees. Hollandlased pididki keskmiselt väga pikad inimesed olema. Naljakas jällegi, et neil ju vähe ruumi ja seda kavalamad peavad olema, et ennast nendesse uberikesse ära mahutada.
Hollandlane
Toit:
Üldiselt kõik välisüliõpilased kirjeldavad hollandlaste toitu kui mitte väga maitsvat ja koledat massi. Üldiselt on nende traditsiooniline toit väga sarnane belgalstele, sakslastele ja meile – hapukapsas, kartulipuder ja verivorst. Muidugi tehakse neid erinevalt, nt Saksamaal oli hapukapsas tehtud punasest kapsast.
Hollandlased on väga punktuaalsed ja neile meeldib kui ka teised inimesed ajast kinni peavad. Kui sa oled kutsutud hollandlasele külla, siis on viisakas võtta endaga ühes väike kingitus, sageli viiakse üksteisele lilli. Oluline on mõte, mitte kingituse väärtus. Liiga kallis kingitus võib aga kohalikku rahvast solvata.
Lillede kinkimine ja nendega kodude kaunistamine on tõesti populaarne. Linna peal on näha väga palju inimesi ringi liikumas suurte lillekimpudega. Ka kohvikutes võib mitmel pool näha värskeid lilli või jällegi suuri lillekimpe. Siin on lihtsalt meiega võrreldes lilled veidi odavamad.
Amsterdamlaste kodud on väga hubased, stiilsed, kavalalt ruumikad ehk nad oskavad väga hästi oma vähese ruumiga hakkama saada ja väga kodused. Ei ole siin üheski kodus käinud, kuid siin ei armastata väga kardinaid või siis ei ole kardin akna ette panemise funktsiooniga.
Hoolimata sellest, et hollandlasi peetakse väga konservatiivseteks on nende suhtlemise maneer väga otsekohene ja avatud. Üks tuttav balletti tunnist kutsus mind enda pere juurde jõuluõhtuks. Või siis räägivad nad suhteliselt avameelselt oma terviseprobleemidest vms. Nad võivad olla järsu ütlemisega, mis võib tunduda ebaviisakas, kuid see ei ole kuidagi tahtlik. Samuti meeldib neile asuda kiirelt asja kallale ja jõuda kiirelt jutu tuumani.
Rattad:
14 miljoni inimese peale on siin 10 miljonit ratast. Rataste kasuks otsustati siin juba 1920-1930 kui rattad muutusid põhiliseks transpordi vahendiks. Enam ei pidanud ehitama maju töölisklassi jaoks tehaste lähedusse, vaid sai ka kaugemaid piirkondi ära kasutada. Ja ratastel on kohalikud väga osavad. Olen näinud isa rattaga, kelle pakikal oli kaks väikest poissi, ees pulgal seisis väike plika ja kõhu peal oli veel väike titt. See on siin väga tavaline, et sõidetakse üks käsi lahti ehk siis see üks käsi hoiab kas pakikal uinuvat last või mõnda suuremat pakki. Ja liiklemisvahendeid on neil siin igasuguseid – tavaline ratas, jube väike autoke, sellili sõidetav ratas, motikas, roller, tandemratas (ka perekonna tandemid on olemas) jne.
Üldiselt kõik välisüliõpilased kirjeldavad hollandlaste toitu kui mitte väga maitsvat ja koledat massi. Üldiselt on nende traditsiooniline toit väga sarnane belgalstele, sakslastele ja meile – hapukapsas, kartulipuder ja verivorst. Muidugi tehakse neid erinevalt, nt Saksamaal oli hapukapsas tehtud punasest kapsast.
Hollandlased on väga punktuaalsed ja neile meeldib kui ka teised inimesed ajast kinni peavad. Kui sa oled kutsutud hollandlasele külla, siis on viisakas võtta endaga ühes väike kingitus, sageli viiakse üksteisele lilli. Oluline on mõte, mitte kingituse väärtus. Liiga kallis kingitus võib aga kohalikku rahvast solvata.
Lillede kinkimine ja nendega kodude kaunistamine on tõesti populaarne. Linna peal on näha väga palju inimesi ringi liikumas suurte lillekimpudega. Ka kohvikutes võib mitmel pool näha värskeid lilli või jällegi suuri lillekimpe. Siin on lihtsalt meiega võrreldes lilled veidi odavamad.
Amsterdamlaste kodud on väga hubased, stiilsed, kavalalt ruumikad ehk nad oskavad väga hästi oma vähese ruumiga hakkama saada ja väga kodused. Ei ole siin üheski kodus käinud, kuid siin ei armastata väga kardinaid või siis ei ole kardin akna ette panemise funktsiooniga.
Hoolimata sellest, et hollandlasi peetakse väga konservatiivseteks on nende suhtlemise maneer väga otsekohene ja avatud. Üks tuttav balletti tunnist kutsus mind enda pere juurde jõuluõhtuks. Või siis räägivad nad suhteliselt avameelselt oma terviseprobleemidest vms. Nad võivad olla järsu ütlemisega, mis võib tunduda ebaviisakas, kuid see ei ole kuidagi tahtlik. Samuti meeldib neile asuda kiirelt asja kallale ja jõuda kiirelt jutu tuumani.
Rattad:
14 miljoni inimese peale on siin 10 miljonit ratast. Rataste kasuks otsustati siin juba 1920-1930 kui rattad muutusid põhiliseks transpordi vahendiks. Enam ei pidanud ehitama maju töölisklassi jaoks tehaste lähedusse, vaid sai ka kaugemaid piirkondi ära kasutada. Ja ratastel on kohalikud väga osavad. Olen näinud isa rattaga, kelle pakikal oli kaks väikest poissi, ees pulgal seisis väike plika ja kõhu peal oli veel väike titt. See on siin väga tavaline, et sõidetakse üks käsi lahti ehk siis see üks käsi hoiab kas pakikal uinuvat last või mõnda suuremat pakki. Ja liiklemisvahendeid on neil siin igasuguseid – tavaline ratas, jube väike autoke, sellili sõidetav ratas, motikas, roller, tandemratas (ka perekonna tandemid on olemas) jne.
Hollandis elab 14 miljonit inimest
Veidi siis ka taustateadmisi.
Kosmopolitaanne linn nagu Amsterdam on siin tudengi elu üsna heaks tehtud. Lisaks sellele, et siin on tudengitel igasugu soodustusi: väga odav kohvik (7 euri praad ja magustoit + leib ja jook juurde), kümneid kursuseid (tantsud, trummid, pillid, koorid jne.), odav spordikeskus (1400 krooni 6 kuud treeningut, käi palju tahad), oma teater jne. on siin ka välisüliõpilasele üsna palju hüvanguid. Esiteks juba seetõttu, et väga paljud kursused on siin inglise keeles. Lihtsaks on tehtud välisüliõpilasele peale kooli tööd saada, samuti on lihtne teha siin pangakonto (täiesti tasuta), korterid on odavad jne. Siin on ka tudengitele eraldi arstivastuvõtud. Kui oma mehhiklasest/hollandlasest tuttavaga vestlesin, siis ta seletas seda sellega, et Holland tegeleb samade probleemidega, mis Eestigi ehk siis inimesed õpivad riigi rahast ja siis lähevad mujale tööle. Ehk siis välisüliõpilased täidavad augu, mis tekib.
Niisiiis Amsterdam on suur kultuuri keskus Euroopas. Siin on 50 muuseumi, üle 70 teatri ja kontserdisaali. Amsterdami Ülikool rajati 17 sajandil, mis on tänapäevaks kujunenud väga mitmekülgseks ülikooliks moodsas Euroopas. Siin õpib 22 000 üliõpilast ja siin on üle 60 programmi, mida õppida. Väga tugev humanitaar ja sotsiaalteaduste õppetool.
Ülikooli raamatukogus on üle 4 miljoni raamatu, 70 000 käsikirja, 500 000 kirja ja 125 000 geograafilst kaarti. Lisaks raamatukogu peahoonele on üle linna laiali umbes 70 väiksemat raamatukogu, kus on tudengite õppimise keskused ja muud võimalused.
Kosmopolitaanne linn nagu Amsterdam on siin tudengi elu üsna heaks tehtud. Lisaks sellele, et siin on tudengitel igasugu soodustusi: väga odav kohvik (7 euri praad ja magustoit + leib ja jook juurde), kümneid kursuseid (tantsud, trummid, pillid, koorid jne.), odav spordikeskus (1400 krooni 6 kuud treeningut, käi palju tahad), oma teater jne. on siin ka välisüliõpilasele üsna palju hüvanguid. Esiteks juba seetõttu, et väga paljud kursused on siin inglise keeles. Lihtsaks on tehtud välisüliõpilasele peale kooli tööd saada, samuti on lihtne teha siin pangakonto (täiesti tasuta), korterid on odavad jne. Siin on ka tudengitele eraldi arstivastuvõtud. Kui oma mehhiklasest/hollandlasest tuttavaga vestlesin, siis ta seletas seda sellega, et Holland tegeleb samade probleemidega, mis Eestigi ehk siis inimesed õpivad riigi rahast ja siis lähevad mujale tööle. Ehk siis välisüliõpilased täidavad augu, mis tekib.
Niisiiis Amsterdam on suur kultuuri keskus Euroopas. Siin on 50 muuseumi, üle 70 teatri ja kontserdisaali. Amsterdami Ülikool rajati 17 sajandil, mis on tänapäevaks kujunenud väga mitmekülgseks ülikooliks moodsas Euroopas. Siin õpib 22 000 üliõpilast ja siin on üle 60 programmi, mida õppida. Väga tugev humanitaar ja sotsiaalteaduste õppetool.
Ülikooli raamatukogus on üle 4 miljoni raamatu, 70 000 käsikirja, 500 000 kirja ja 125 000 geograafilst kaarti. Lisaks raamatukogu peahoonele on üle linna laiali umbes 70 väiksemat raamatukogu, kus on tudengite õppimise keskused ja muud võimalused.
Friday, December 11, 2009
Mis siis põnevat?
Neljapäeval saatsin ära oma külalised Eestist. Istusin koolis ja ajasin omi asju. Kui ühtäkki kuulsin kõrvalt kostumas väga eestlase inglise keelt. Arutas seal midagi miskise noormehega. Siis aga võttis skypes ühendust oma sõbrannaga ja hakkas rääkima eesti keeles. Hüppasin siis ligi ja tutvusime põgusalt. Ütles, et siin on veel eestlasi ja nad said isegi augustis kõik kokku. Küsis siis ka minu kontakte ja jätsime hüvasti. Naljakas ikka.
Täna käisin teatris (kuulsin infi, et ballett on detsembris üliõpilastele 10 eur), vaatasin balletti Coppelia. Armastuse lugu, nukud ja ilukirurgia. Teise vaatuse ajal sehkendas minu toolinaaber vanem naisterahvas oma etenduse kavaga ja itsitas. Nähes, et teda on märgatud, siis hakkas seletama, et kavas piltide peal kostüümikunstnikud istuvad meie ees. Seletas siis mulle veel, millest etendusel juttu, sest sellise sisuga balletti ei olnud ma veel enne näinud. Etendus oli väga uudne nii sisult kui vormilt. Jällegi üks hea elamus riiulisse panna.
Täna käis mu tuba vaatamas üks Makedooniast pärit üliõpilane. Väga seltskondlik naisterahvas. Tuleb ehk mu asemel siia korterisse märtsist elama. Ütles, et mu nimi on väga hollandlase oma - Voog (aint, et seda peab siis hääldama läbi käheda kurgu ;)). Ja Mariteid on ta ka siin kohanud, seega arvas, et olen siit pärit. Siis veel ütles, et olen jube tema sõbranna moodi, et kui tuppa sisse astus, siis ehmus kohe ära. Peale selle, et mu hea sõbra Kädi hollandlasest sõber tegi komplimendi mu "R" tähele, et see on nii hollandlase oma, nüüd on mul ka nimi hollandlase oma. Mis siis ikka, tuleb vist siia ära kolida. :)
See nädal on jällegi komplimente täis. Teisipäeval pärast balleti tundi riietusruumis ütles üks tüdruk, et ma teen kõike väga õigesti ja uuris ikka, kas ma olen enne tantsinud. Jazztantsu tunnis uurisin ühelt neiult, et meil on miski uus tants käsil või, et ma puudusin ühe tunni kui Saksamaal olin ja nüüd ei teagi, mis toimub. Ta siis ütles, et nagu ta aru saab, siis olen enne asjaga tegelenud ja nüüd on selline tants, kus väga põhilised sammud, seega ma ei peaks muretsema. Peale tundi uurisin õpetajalt, et kuidas meie tunnid jaanuaris olema hakkavad. Selle peale, et olen märtsist Eestis tagasi ega osale järgmistes tundide seerias tegi ta väga haput nägu ja oli kohe kurb. Ütles, et tantsin ilusti ja mind on kohe ilus vaadata. Nii mitu komplimenti nädalas ajab ühe eestlase pea kumisema. No mis ma seal Eestis peale hakkan kui siin selliste ilusate ütlemistega ära hellitatakse. Muidugi on need sellised viisakuse ütlemised, ilusad ikka ja selgroole tuleks nagu kohe paar lüli juurde. Seepärast inimesed siin kuidagi ilusad ja rahulikud ongi, et nad oma ümber seltsilistelt pidevalt ilusaid mõtteid kuulevad. Muidugi ka andmiserõõm teeb ilusaks.
Täna käisin teatris (kuulsin infi, et ballett on detsembris üliõpilastele 10 eur), vaatasin balletti Coppelia. Armastuse lugu, nukud ja ilukirurgia. Teise vaatuse ajal sehkendas minu toolinaaber vanem naisterahvas oma etenduse kavaga ja itsitas. Nähes, et teda on märgatud, siis hakkas seletama, et kavas piltide peal kostüümikunstnikud istuvad meie ees. Seletas siis mulle veel, millest etendusel juttu, sest sellise sisuga balletti ei olnud ma veel enne näinud. Etendus oli väga uudne nii sisult kui vormilt. Jällegi üks hea elamus riiulisse panna.
Täna käis mu tuba vaatamas üks Makedooniast pärit üliõpilane. Väga seltskondlik naisterahvas. Tuleb ehk mu asemel siia korterisse märtsist elama. Ütles, et mu nimi on väga hollandlase oma - Voog (aint, et seda peab siis hääldama läbi käheda kurgu ;)). Ja Mariteid on ta ka siin kohanud, seega arvas, et olen siit pärit. Siis veel ütles, et olen jube tema sõbranna moodi, et kui tuppa sisse astus, siis ehmus kohe ära. Peale selle, et mu hea sõbra Kädi hollandlasest sõber tegi komplimendi mu "R" tähele, et see on nii hollandlase oma, nüüd on mul ka nimi hollandlase oma. Mis siis ikka, tuleb vist siia ära kolida. :)
See nädal on jällegi komplimente täis. Teisipäeval pärast balleti tundi riietusruumis ütles üks tüdruk, et ma teen kõike väga õigesti ja uuris ikka, kas ma olen enne tantsinud. Jazztantsu tunnis uurisin ühelt neiult, et meil on miski uus tants käsil või, et ma puudusin ühe tunni kui Saksamaal olin ja nüüd ei teagi, mis toimub. Ta siis ütles, et nagu ta aru saab, siis olen enne asjaga tegelenud ja nüüd on selline tants, kus väga põhilised sammud, seega ma ei peaks muretsema. Peale tundi uurisin õpetajalt, et kuidas meie tunnid jaanuaris olema hakkavad. Selle peale, et olen märtsist Eestis tagasi ega osale järgmistes tundide seerias tegi ta väga haput nägu ja oli kohe kurb. Ütles, et tantsin ilusti ja mind on kohe ilus vaadata. Nii mitu komplimenti nädalas ajab ühe eestlase pea kumisema. No mis ma seal Eestis peale hakkan kui siin selliste ilusate ütlemistega ära hellitatakse. Muidugi on need sellised viisakuse ütlemised, ilusad ikka ja selgroole tuleks nagu kohe paar lüli juurde. Seepärast inimesed siin kuidagi ilusad ja rahulikud ongi, et nad oma ümber seltsilistelt pidevalt ilusaid mõtteid kuulevad. Muidugi ka andmiserõõm teeb ilusaks.
Wednesday, December 9, 2009
Linnas ja lemmikus kohvikus
Mul on juba nädala külas olnud minu kursaõde Kerli koos oma noormehega. Oleme käinud muuseume mööda ja lonkinud linnapidi. Oleme istunud minu maja taga kohvikus, kuhu olen juba 2,5 kuuga raja sisse tallanud. Ja siit siis mõned pildid. Et siis me ei ole just kõige pildilembesemad turistid.:)
PS! Ja kes tähelepanelik on, siis minu kodukohvikus näidatakse eestlaste filmi. Vot siis. Meie filmitegijad on ikka tasemel.
PS! Ja kes tähelepanelik on, siis minu kodukohvikus näidatakse eestlaste filmi. Vot siis. Meie filmitegijad on ikka tasemel.
4-4-4
Amsterdamis on 4 teemantite töötlemise vabrikut. Keset linna neli väikest maja, kus lihvivad suurte masinate taga kükitava mannatera suuruseid kübekesi. Töölised on väga vanad mehed, kellel küünealused mustad ja paksude klaasidega prillid ees. Kusjuures on selline lugu, et selliste tõsisemate vääriskivide töötlejaks saad alles siis kui oled oma 10 aastat sellel alal töötanud.
Amsterdam on järjekorras 4. turistide linn. Ehk siis siin on enamus turistid, kes muidugi tulevad punaste laternate tänavale ja kanepit tõmbama. Turistid toovad oma paheliste tarbimisharjumustega linnale igal aastal sisse miljoneid.
Amsterdam on juba 400 aastat olnud teemantite keskus.
Amsterdam on järjekorras 4. turistide linn. Ehk siis siin on enamus turistid, kes muidugi tulevad punaste laternate tänavale ja kanepit tõmbama. Turistid toovad oma paheliste tarbimisharjumustega linnale igal aastal sisse miljoneid.
Amsterdam on juba 400 aastat olnud teemantite keskus.
Ehtne sinterklaas ja kaaslased Peetrid (olid vist Peetrid)
Ehk siis 5.detsembril võis siin ja seal linnapeal näha paavsti riietes jõuluvana. Kui päev õhtus, siis pani mehike väikese motikaga mine. Suhteliselt naljakas vaatepilt, kui poleks seda hetke näinud, et ta sinna motika selge ronib, siis oleks arvanud, et sõidab luuaga. Ikka kole pilt kui suur mees legodega veel mängib.
Subscribe to:
Posts (Atom)