Ruttav rattur

Olen nüüd mõned päevad oma uue rattaga ringi tiirutanud, kuid liiklusega harjumine võtab veel aega. Peab ikka väga tähelepanelik olema, et auto, jalakäija või teise rattaga kokku ei põrkaks.
Ja selle, mis siis saab kui mõne ratturiga kokku põrkad, proovisin ma ära. Sõitsin enda teada ratturite teel, kuid tuli välja, et see oli vastassuuna tee, minu suunal ei olnud spetsiaalset märgistust, tuli vaid autode reas sõita. Sellest sain ma aru aga alles siis kui ühe noore ameeriklannast lapsehoidja esiratta kringliks sõitsin. Kringli sõbrad teavad, et kringlid ikka lõpmatuse märgiga. No nii. Kõik käis nagu ikka sellistel puhkudel väga aegluubis. Tema tuli suure hooga ja mina olin valele teelõigule minemas.

Olime mõlemad suhteliselt nõutud. Mis nüüd siis edasi? Tema esirattaga edasi sõita ei saa, mina aga ei osanud kuidagi seisukohta võtta, mida mina tegema pean? Neiu aga oli jutukas ja pakkus kohe, et ta võtab mu numbri ja kui ma nõus olen, siis ehk ma tahan selle remondi kinni maksta. Olin ähmiga nõus, lahendus tundus õiglane, mina sõitsin ju valel pool. Nii tegimegi ja vaene neiu pidi oma ratta kaenla võtma ja selle lähimasse parandusse transportima. Mina aga sõitsin mõnda aega kõvera lenksuga, kodu juures kangutades sain selle siiski otseks.

No lõpuks uurides ja puurides leisdin ma lausa ajakirja välistudengitele, kus lisaks kõigele muule kirjas ka reeglid ratturitele.

Kusjuures ei sõnagi kiivrist, mis oli minu jaoks üllatav. Kiivrit kannavad ainult need, kes sõidavad väikeste rolleritega ja ka ainult siis kui liiklevad autode vahel.

Reeglid ja soovitused ratturitele:
1. Sõida äärmise ettevaatlikusega seni kuni oled harjunud Amsterdamis liiklema.
2. Isegi kui kohalikud seda teevad, siis ära sõida rattaga punase tule alt läbi. See ei ole mitte ainult halb harjumus, vaid illegaalne. Kui politsei seda näeb, siis ta võib sulle trahvi teha.
3. Kohustuslik on sõita pimedas tuledega, sest ka selle vastu eksimise eest saab trahvi.
4. Ratturitele kehtivad paremakäe reeglid, kuid selles osas on ka erandid.
5. Ära jää autodele pimedasse nurka.
6. Järgi spetsiaalset ratturi valgusfoori.
7. Trammi teed ületades ole ettevaatlik, et su ratta kummid ei jääks trammi rööbastesse kinni.

Ütleme siis nii, et oma juhmusest olen kõigi reeglite vastu juba eksinud.:(

22.10.2009

Tänud kõigile, kes meeles pidasid.
Kuidas pidada oma sünnipäeva kui oled võõras linnas võõraste seas? Tegelikult ju oleneb asi ikka sellest kui suureks asi mõelda. Sellel korral oli plaan võtta seda kui igat teistki päeva, kuid veidi pidulikumalt. Hommik peetud, esimesed õnnitlused käes, järgmiseks kimasin eelmisel päeval välja vaadatud kohvikusse, et seal siis omaette 27. pidada.
Uurisin teisel pool koogikeste vitriini sehkendava tõmmuka müüjanna käest, millised on traditsioonilised Hollandi koogikesed? Näitas siis üht ja teist ja mina iga koogi kohta kohe pärima, et millest kook tehtud on? Vastus oli pea iga koogi juures, see ja see ja see ja suhkur ning vahukoor. Kuna kõik Hollandi koogid olid jube kreemi ja suhkrused, siis mõtlesin, et võtan ühe traditsioonilise Hollandi kreemika käki ja midagi rahulikumat kõrvale...mmm õunakoogike tundus maitsev. Ok, I have desided, I will take that one and one of the applecakes. Tädi jube pettunult vastu: „Ou now you take Germany cakes.” Mina hakkasin kohe vabandama, et ei noh, et ma siin kaalusin ja üks on ju ikkagi Hollandi oma ja... Tädi hakkas naerma ja ütles, et ou I am jokeing ja pilgutas silma. Mis siin muud, punastasin ja naersin kaasa.

Sõin siis hoolikalt valitud koogikesi ja pidasin vaikselt oma sünnipäeva. Pealt näha nagu ongi tavaline päev, samas oli see hetk siiski pidulik ja igati 7 eurost kahte kooki ja piimaga teed väärt. Saksamaaga sain hakkama, kuid Holland osutus isegi minu jaoks liiga magusaks. Nautisin veel hetke ja hakkasin edasi liikuma. Möödudes koogivitriinist pilgutas tädi jällegi mulle silma, laususime viisakalt hüvastijätu repliigid ja sammusin oma ratta juurde. Olin igati rõõmsameelne ja omades mõtetes. Siis aga nägin tõmmukat naist minu poole tulemas. Mõtlesin veel, et mis see silmapilgutamine muud oli, nüüd tahab mu telefoni numbrit. Olin juba valmis piinlikule olukorrale kiire lõpu tegema, valmistusin ütlema, et mul on on juba kaaslane jne. Tädi jõudis minuni ja küsis, kas ma ikka oma arve tasusin? Ups! Vabandasin ja punastasin, lonkisin tädi järgi tagasi kohvikusse ja kergendasin oma rahakukrut. Ja kiirustasin sealt kohmetult minema.

Plaan oli linnas oma uue käulaga natuke ringi kimada. Nii tegingi. Plaan oli ka toredaid hetki üles täheldada. No mis sa teed kui fotomasin ei tööta? Eks omad vitsad ikka peksavad, kui pakkides korralikku nimekirja ees ei ole, siis nii tekivadki ebamugavused tühjade akudega. Ostsin poest uued akud ja uue laadija. Kõik paistis juskui hästi olevat. Akud laadijas ja pidi vaid ootama kui punane tuluke roheliseks muutub. Seda aga ei juhtunudki ja kui lõpuks oma akusid lähemalt uurisin, siis olid need mõistagi kuumad ja ka pisut deformeerunud. Õnneks mingi aeg ikka töötasid. Nii ei olegi saanud nii võluvat linna pildistada.

Kodu kino, kino kodu

Filmi tegijad vabandavad filmi kvaliteedi pärast, operaator alles koolitub. Filmitegijad kinnitavad, et ükski elusolend filmi tegemise ajal viga ei saanud. Filmi levitamise õigused on ainult ja ainult filmi esitajal.

Tõlkis Malle Puudist, teksti luges Luule Žavoronok...

Kingitus Okilt

kust ma tean
mis teen kui sind ei ole
meenub küsimus nii tobe

küllap seda mida seni
või mis veel on tegemata
kust ma tean

kust ma tean et seal kus oled
miskit jätad tegemata
vahet pole

seal kus oled
mind ei ole

aga siis kui ükskord tuled
mina olen
sina oled

kust ma tean?
sest nii on tore

(Oki Doki 12 Vokki)

Kingitus Markuselt

markusalfred	ja seda ei juhtu iga päev

Suured tänud Markusele. Nüüd asi selge, millega keegi tegeleb. :) Väga armas raamatuke.

maritil on sünnipäev by markusalfred | Make Your Own At www.toondoo.com

6 kilekotti kokku hoitud

Alustasin kilekottide loendamisega ehk et kui mitut kilekotti mul tegelikult vaja ei lähe. Kui poest midagi ostad, siis pannakse iga vidin eraldi kilekotti. Kas see on ka alati vajalik? Mu meelest ei ole. Nüüd loen kokku mitu kilekotti mina kasutamata jätan. Kõik ikka selle nimel,et loomad ja linnud ei peaks lämbumissurma surema.

Ooo happy days

Täna ostsin ratta.
Täna ostsin ratta.
Ilma ei saa sõita.

Tundub küll, et lihtne ülesanne(siin ju nii palju rattaid), aga ega see nüüd nii lihtne ole ka. Uurisin ikka siit ja sealt ja käisin mitut vaatamas. Üldiselt nii, et uued rattad on miski 300 eur ja rohkem. Mina aga tahtsin taaskasutatud, normaalne hind selle eest oleks nii alates 100 eur. Mina sain 90-ga - ratas (kuhu värv pole peale hakanud, sealt paistab ikka jube rooste välja, mis lisab ju ainult väärtust ;)), kaks lukku (üks neist tõsiselt raske metalljurakas), kell, tuled. Vau! Mida sa veel tahad.
Kohalikud räägivad, et kuigi siin on palju rattaid, siis on siin ka palju narkareid, kes rattaid varastavad. Seega peab olema 2 lukku (üks lukk eraldi u. 20 eur), et ikka kindlam oleks. Kohalikud räägivad ka seda, et jalgpiduritega riist on parem, sest vihmase ilma korral on käsipiduritega jube ebamugav. Tuleb ju nende ütlemisi arvestada, nad tea paremini. Ühesõnaga kõik miinused ja plussid kokku lüües...ma sain hea kauba. Ja veel nii, et onul tekkis segadus, oli selle ühtedele kinni pannud, aga oli juba mulle müümas kui need ühed siis tulid.
Väärt masina sain ma ütlen. Käin seda ikka oma aknast aeg ajalt vaatamas ehk siis ma olen see kolmas lukk :).

Olen ütlemata õnnelik. Nägu naerul kimasin sealt müügikohast minema.

Selle rattaga aint see lugu, et ega ma igal pool veel väga täpselt ei tea, kus ma sõita võin. No täna nt sõidan oma suure õnnega ringi ega saa aru, miks kõik mulle tilistavad ja pahaselt köhmavad kui nad möödasõitu ei saa teha. No lõpuks sain aru. Kui selja taha vaatasin, siis minu taga ei olnud mitte ainumastki ratturit, kõik sõitsid mulle vastu. Sõitsin edasi, samas võtsin väikese mõttepausi. Avastasin, et autoteest nii paremal kui vasakul on ratturite tee. Seega reeglid nagu autodelgi.

----

Teine asi, mille üle rõõmustada on see, et täna kirjutasin alla üürilepingule. Nüüd olen ametlikult üürnik. Juhuu. See linn ja siinsed inimesed on ikka jube armsad.
Eelnevalt lugesin väga täpselt lepingu läbi. Seal on ka külaliste kutusmise kohta märge, et pean saama kirjaliku loa jne. Kui sellest Roaldiga (korteri vahendaja) juttu tegin, siis ütles ta, et pean ainult toanaabri nõusse saama ja üldiselt võta vabalt. "See on ju kihvt, et sa oma sõpru Amsterdami kutsud," ütles ta. Uskumatu. Korteri kohta ütles veel, et dekoreeri kodu, kuidas tahad. Sina pead seal elama, seega tee endale elu mugavaks. Eestis ei oleks selline asi võimalik. Valge kipsplaat sein peab valgeks jääma ja külalisi kutsuda ei või jne. Uskumatu. Väga vahva. Sõbrad tulge külla!

PS! Roaldi oodates, mõtlesin, et tal ju kõik minu dokustaadid olemas, kas ta märkab, et mul homme sünna. Nii tore oleks kui keegi ikka tähele paneks ja ära märgiks. Tuli aga välja, et meil on ühel ja samal päeval sünnipäev. Küsis,kas ma olen skorpion või kaalud (meil ju täpselt vahepeal ja saame ju siis veidi selle asjaga laveerida)? Ta on kaalud, ma skorpion. Kuigi lõpuks jõudsime selleni, et meil on mõlemast täntkujust parim koos. ;) Vot selline kokkusattumus.

Lugu: Rongijaamas lähen piletimüüja juurde ja küsin piletite kohta üht ja teist ning uurin siis ka, et kust saab odavalt ratast osta (Roald juhatus mu siia, ütles, et rongijaamades müüakse ka rattaid)? Tädi küsis siis, et osta, mitte varastada? Ma möhkasin midagi vastu ja jäin jube lolli näoga vaatama. Tädi siis kordas ennast, et sa ei tahagi ratast varastada, vaid tahad ikka osta? Mõtlesin korra, mis mul seljas on ja kuidas ma üldiselt inimestele paistan. Suht ok! Narkar nagu ei tohiks paista. Mu mõttelõnga katkestas tädi naer. Ta tegi nalja. Vot siis selliseid kilde rebitakse siin. Ütles veel, et rongijaamast on kallis osta ja joonistas kaardi ühe odava poe asukohaga.

Itelligentne prügilahendus

Kuhu panna prügi? Mul on kodus naabritüdruk jätnud suure prügikotitäie prügi ja eks ma kasvata seda ikka suuremaks ka. Nüüd aga lugu selles, kuhu see kena pamp viia. Tean seda, et osades riikides pannakse prügikott lihtsalt ukse ette tänavale ja siis teatud ajal tuleb prügionu prügiautoga. No ma seda asja veel ei ole oma naabruskonnas näinud (kesklinnas küll, aga mitte siin). Kuhu nad siis oma prügi sätivad? Täna hommikul nägin, kuidas üks auto tühjendas tänaval plekist ajalehtede tarbeks tehtud tünnide (Tallinnasse on ka sellised tekkinud, linnalehte saab sealt. Energiakohviku kõrval on nt sellised, minge vaatama) suuruseid kastikesi. Ja need ei olnudki nii väikesed, suur kast ulatus ikka miski mitu meetrit maa alla. Aga ega ma ei näinud, mida ta sealt välja puistas. Segane värk ma ütlen. Nii intelligentselt lahendatud prügimajandust ei ole ma veel näinud. Peab asja uurima.

...

12 tundi hiljem.
Vaatlus läbiviidud. Tegemist on tõesti prügikastidega.
Üleval on pilt ka. Vaadake ja imestage.

Eks muidugi on natuke piinlik ka. Nüüd kui neid ikka mööda minnes vaatan, siis saan aru küll, et need prügikastid. Ema ütles ka, et isegi Lasnamäel vist on osades kohtades sellised. Vot siis.

Uskumatu, aga ma elan Amsterdamis

Saingi jälle kõik käe ja jala juures kodu. Ma hakkan juba selle koduga siin harjuma. Vahetusläheduses on vähemalt kolm väga mõnusat kohvikut, mis on muutumas minu interneti nurgakeseks.
Ka mitmed muuseumid on just minu kodu läheduses, loomaaed, miskine noortele mõeldud kunstitegemise koht (foto, film, isegi räppima saab õppida jms), maja taga on lahe kino/teater. Ja nii ma siis käingi igasugu väärt infoga buklette korjamas, et endale tegevust leida ja et ikke siinset endasse ahmida.

Tähelepanekud

Uskumatu, aga siin käib kanepi hais igapäevaelu juurde. Eile koju jõudes, oli naaber toa tossu täis popsutanud, linnas liikudes saadab sind siin ja seal ikka kanepi lõhn, välisust avades mõtled, kas see hais tuleb koridorist või möödujalt...õnneks seekord möödujalt.

Kui aga käid padi kotis ringi, siis kõnetatakse sind kui kohalikku, küsitakse isegi lähima apteegi asukohta jne. Uus strateegia missugune.

Tänaval võib näha palju ütlemata muhedaid vanemaid meeskodanikke, kellel on peas nägu nagu nad teavad jube paljust jube palju. Ma arvan, et teavad ka.

Tänavapildis on palju ratastooliga liiklejaid, isegi sellised, kes hapnikuballooniga ringi sõidavad. Suurepärane!

Harjumatu on rataste ja mopeedidega liiklejatega arvestada. Olen juba mitmel korral pea et avarii põhjustanud.

Mõeldud, tehtud

Tuleb ikka oma uue kodulinnaga tutvust teha. Mõeldud, tehtud. Kui kaarti ei ole, siis tuleb lihtsalt kogu aeg otse minna. Mõeldud, tehtud. Ja kuhu suund otse viib...kae nalja 30-40 minutit uitavat minekut ja olengi kesklinnas.

Vaja poodi ka minna, magan ma ju ikka veel paljal madratsil, söön kiirmakarone ja pilte ei saa teha, sest patareikusid ei ole.

Minekul tõmbasid tähelepanu lapsed, kes möllasid maja ees, millest olen juba eelnevatel päevadel mööda käinud. Mis seal ikka, tuleb sisse astuda ja lähemalt uurida. Mõeldud, tehtud. Sattusin Tropenmuseumi, kus veetsin järgmised 2,5 tundi. Muuseumis on väga mänguliselt ja visuaalselt edasi antud erinevate kultuuride (Aasia, Aafrika, India) elu ja olu. Kui lahe üks antropoloogiliste sugemetega muuseum saab olla? Väga lahe. Videod, väljapanekud, päris jurta või Araabia ajalehekiosk, lood ja muinasjutud, nukuteatrid ja näitused. Vau!

Üks lugu ka. Kui muuseumi sisse astusin ja kohaga tutvust tegin, siis leidsin miskise muuseumide kaardi tutvustuse, mis oli aga hollandi keeles (oleksin ikka sinna hollandi keele kursustele ka minema). Läksin siis brošüür näpus tädi juurde, et küsida, kas neil ka inglise keeles seda on. Ei olnud. Rääkis siis sellest mulle ise. Ütles, et alla 25-aastastele on see kaart 22.95 ja üle selle 40 eurot. Sellega saab aga terve aasta 400 Hollandi muuseumis tasuta käia. Küsis siis kui vana ma olen. Küsimus ei tulnud küll ootamatult, kuid ei suutnud kohe nagu öeldagi. Vastasin lõpuks huuli närides, et 26. Ta siis ütles, et ma ei näe üldse nii vana välja ja ta saab mulle selle odavama müüa kui ma sinna kaardile nt 1985 kirjutan. Ma olin segaduses ja küsisin ikka asja üle. Tädi pilgutas silma ja rääkis sama juttu. Ütles veel, et saan selle ju ka oma sõbrannale laenuks anda. No mis seal enam - mõeldud, tehtud. Eks siis paistab hiljem, kas kaup ka väärt oli. Ma sain vähemalt tädiga veidi juttu puhuda ja sellesse muuseumi sain ka tasuta sisse. ;)

Koduse tunde tekitasid tänaval massiliselt sörkivad amsterdamlased, tuleb välja, et kanepilembus ei vähenda siiski nende tervislikku elunautlemist.:) Sõbrad tulid meelde, ikka jooksmise pärast.

Kuna täna on pühapäev, siis on siin enamus poode kinni. Arvestasin isegi, et pean kuskil väljas sööma, sest viimased kiirnuudlid pistsin hommikul nahka. Ei, siiski 2 poodi olid lahti. Just need, mida vaja. Kodukaupade poes hindasin iga ostu vajalikkust väga põhjalikult, olid küll allahindlused, kuid iga väikene summa teeb ikka kokku jalustrabava hiigelsumma. Nadi on osta asju, mis sul tegelikult justkui olemas on, aga lihtselt mitme tuhande km kaugusel. Kõik ostud tulenesid siiski vajadusest. Nt nöör ja näpid, kus sa muidu pesu kuivatad; või koristuslapid, no kodus pole seda probleemigi, võtan Markuse vanad püksid ja asi aetud, siin aga läheb raha mingite vidinate peale. Tuleb aga rahul olla, alates tänasest saan öid veeta korralike voodipesude vahel.
Toidupoest vaatasin asju, mille hinnad algasid 0 või 1-ga. Ja ei ole nii, et kaup käes, autosse ja minek. Kaks kaupa täis kotti ja u 30 min tee, no ütleme nii, et tunne on umbes sama kui pärast esimest bodycombati trenni.

Koristuspäev

Et veidigi ennast koduselt tunda, siis kraamisin veidi korterit. Köök näeb pärast 2 tundi pesemist ja nühkimist juba täitsa hea välja. Vannitoas on ka nagu veidi säänsem. Oma toas üritasin kohvrist, ühest kastist ja toolist panipaikasid leiutada. Kohver on mul riiete kummut, toolileen aga riidepuu ja pappkast on laudkapiks, kuhu saan peita ebavajaliku ja millel on kõik minu raamatud ja materjalid. Kilekotike naela otsas on plaastrite, ravimite, looduslike teede jne kapp, knopka seinas hoiab mu mantlit ja aknalaud on igasugu kreemikeste ja vidinate päralt.

Müstilisest toanaabrist. Täna õnnestus mul temaga lõpuks kohtuda, saime põgusalt rääkida, olin just väljumas kui tema koju tuli. Ta õpib religiooni. Peale selle meeldib talle toas suitsu teha ja suur kanepisõber on ta ka, erivariandis kanepipiipe on tal u 6.

Mu korter asub väga lahedas kohas. Siin liigub palju noori, lähiümbruses on mitu toredat kohvikut (wifiga), türklaste toidupoodides on huvitavat provianti ja isegi Bollywoodi filmide pood on olemas.

Ei mitte ühtegi tuttavat nägu...

Kõnnid tänaval, ei ole juhuseid, et keegi tuttav tänaval vastu tuleb ja temaga hetkeks aega viidad, mõistes kui koduselt sa ennast tunned. Ei ühtegi veidigi tuttavat nägu, kelle nägemine meele heaks teeb. Jah...see kohanemine on küll üks keeruline asi. Ei ole just lihtne oma turvalisest kookonist välja tulla ja harjuda uue situatsiooniga. Kuidagi veider on, et pead endale punnitades järgmise päeva tegevusplaani välja mõtlema. Muidu on ikka ekirjade kasti igasugu põnevat infot tulnud, mida oma vabade aukudega teha. Nüüd aga käid tänaval silmad punnis peas, et midagi huvitavat leida, et siis esimesed rasked hetked põnevaks teha.
Minu koordinaator läks puhkusele...tuleb oma toreda korterinaabriga tutvuma minna.

Kes on minu voodikeses maganud?

Lõpuks olen siis Amsterdamis ja hetkel tegelen kohanemisega.
Minu kodu asub ühes vahvas vanade majade rajoonis. Elan suhteliselt ruumikas II korruse korteris. Toanaabrit ei ole veel kohanud, sest päeva jooksul on olnud palju asjaajamisi. Küll aga olen juba tutvunud temast maha jäänuga. Nagu enne reisi ennustasin, et eks mulle jälle see sama ämber antakse ja nii see ongi. 5 kuud pean elama koos ühe vahva korda eirava tütarlapsega. Ehk siis võite kujutada ette kui vahva esmamulje mul tekkis kui oma toast voodi kõrvalt kasutatud (õnneks ka ära kägardatud) pesukaitsme leidsin. Põgus ülevaade korterile ja asi selge, et puhtast ja korras kodust võin ehk ainult und näha. Mustad sööginõud põrandal, rääkimata igast muust pahnast. Meeldiv üllatus oli ka see, et minu voodis on keegi väga määrdunu magamas käinud. Ja kus nüüd mina magan?
Õnneks on mul siiski oma 2x3 m2 pind, mida saan oma hoolsate kätega puhtana hoida.

-----

Üks asi jäta aga meelde, siin ei saa näpp ninas ja kulm kortsus tänavale passima jääda. Sinu segaduse hetke tabab sekundiga ära mõni mööduja, kes kohe ka appi tõttab. See aga on ülimalt fantastiline asi. Hätta sa siin ei jää, sest keegi kuskil ikka märkab sinu häda ja lahendus tuleb kiiresti.