Uskumatu korraldus

Viimasel ajal on suureks tüliks olnud igasugune transpordivahendiga liiklemine. Rattalt tuleb kett pea iga reisi ajal maha, metroo läheb katki ja peab ootama uut metrood, juba mainitud jalgpallurite segadus, nüüd siis on ka trammiga liiklemisel omad miinused.

Viimati trennist koju minnes, valisin parimaks transpordivahendivahendiks trammi, mõnus soe viis koju minemiseks. Olin juba peaaegu kesklinnas kui kolm teismelist aitasid trammi purjus verise näoga mehe. Mingi jutt in Dutch reisisaatjaga ja sõitsime ühe peatuse võrra edasi. Terve ühe vahemaa suhtlesid reisisaatja ja trammijuht läbi mikrofoni väga aktiivselt, siis rääks reisisaatja midagi purjus mehega jne. Seisime siis seal peatuses oma 10 minutit. Kuna istusin päris reisisaatja lähedal ja kuna oleme ennegi koos sõitnud ning nähes, et olen küll olukorrast huvitet, kuid mitte muffigi aru ei saa, siis selgitas ta, et kui nad selle mehe järgmises peatuses maha panevad, siis ei jõua ta kuidagi haiglasse, kuid tal on arstiabi kindlasti vaja ja nad üritavad kedagi kätte saada, et ta õigesse kohta toimetada.
Nii siis seisime seal oma tramiga ja kõik reisikaaslased kannatlikult kaasaelamas.

Olgugi, et purjus mees oma veriste kätega trammi käsipuud määris ja kaasreisijates, eelkõige minus tunde tekitas, et jään oma õhtusöögist siiski ilma ja midagi, mis on juba minu, jääb sinna trammi maha ja olgugi, et kui purjus mees trammist lahkus, siis järgmisest peatusest peale tulnud ilus mustanahaline härrasmees oma kena mantliga verise käsipuu otsas turnis ja veidi purjus mehes omandist endale kaasa hõõrus, siis ütleme, et olin üllatunud selliseset sallivast suhtumisest. Lõpuks sõitsime veel ühe peatuse võrra edasi,kus purjust kodanikku ootas politsei, et ta siis haiglasse viia. Väga armas. Ja nüüd mõtleme, kuidas sellises olukorras Tallinnas oleks käitutud...mhmm

Positiivne jällegi transpordiga on siin see, et öösiti käivad siin spetsiaalsed ööbussid, et kui peolt koju tahad saada, et pea metsikuid summasid taksojuhile maksma.