See on siis meie pidulaud. Ikka eestlaslikult tagasihoidlik, kuid kõike, mis oli, oli palju.
Amsterdamlased aga on pöörased. Ilutulestik oli muidugi võimas, linna kohal plahvatas õhtu otsa tuhandeid tulukesi, ilusad olid hiinalaternad, mis hõljusid viltuste majade kohal taevas. Kohutav aga oli näha mitmel pool põlevaid hunnikuid, kus võis eristada, et lõõmavas tules üritatakse lahti saada vanast telerist, mööblist ja muust kraamist. Armsad ei olnud ka kohalikud, kes väikeste paugutajatega möödaminejaid üritasid tabada. Meie sattusime just ühest sellisest kambast mööduma. Õnneks haiglasse keegi ei sattunud ja head meeleolu ei suudetud ka viimseni ära rikkuda. Naabrinna mul aga rääkis juba enne mu Eestisse minekut, et aastavahetus on siin jube. Sajad inimesed lõpetavad selle õhtu haiglas. Meie valisime liikumiseks vaiksema ja turvalisema kandi, mis oli ka igati õige otsus.
Järgmine päev aga oli linn räämas. Teedel olid tühjad pudelid, kus seisid püsti raketist järele jäänud pulgad, klaasikillud ja kohutavas koguses roosat paberimassi, mis jääb järgi rakkettide laskmisest.
Meie rahvas on aga mängurahvas ja nii me siis mängisime ja valasime õnne ja...
No comments:
Post a Comment